Teema „Maailmapilt”
1. Ackermanni saabumine Tallinna ja luterlik usutunnistus
reformatsioon – Martin Lutheri algatatud usupuhastus oli 16. sajandi alguses tekkinud usuline liikumine, mille tulemusena eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud – peamised neist olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik
konfessioon – ladinakeelsest sõnast confessio (tunnistus, ülestunnistus, ka süü ülestunnistus ja hilisemas ajaloos patutunnistus ehk piht) tuletatud nimisõnaga tähistatakse tänapäeval kuulumist mõne kiriku (luterliku, ortodoksi, katoliku, reformeeritud jne), denominatsiooni või koguduste liidu liikmete hulka
ketserlik – teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine
tagasi ptk 1
4. Kirikuhoone ja sisustus
ristimiskamber – ristimissakramendi läbiviimiseks eraldatud ruum
krutsifiks – (ladina keeles cruci fixus, ristilöödu) on ristilöödud Jeesuse kuju
ehissein – skulptuuride ja maalidega kaunistatud hauakabeli- või altarisein
vappepitaaf – enamasti puust nikerdatud ja värvitud ning aadlivapina kujundatud mälestustahvel koos tekstiga, mis on aadlisoost surnu mälestuseks kirikusse üles seatud
Kolgata grupp – ehk triumfikrutsifiks on monumentaalne ristitüüp, millel kujutatakse ristilöödud Kristust koos neitsi Maarja ja evangelist Johannesega
kantsel – ehk räästool on põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust
altarisein – skulptuuride ja/või maalidega kaunistatud altariraamistus või altarit ümbritsev sein, mis kujunes barokiajastul kirikuinterjööri keskmeks
tagasi ptk 4
5. Pühakud luteri kirikus
evangelist – evangeeliumi autor. Evangelistid on Matteus, Markus, Luukas ja Johannes, keda pärimuslikult peetakse uue testamendi nelja evangeeliumi autoriteks. Algkristlikus koguduses oli evangelist evangeeliumi ehk rõõmusõnumi kuulutaja
atribuut – isiku või tegelase juurde kuuluv ese, tarvik, sümbol
tagasi ptk 5
Teema „Linnaelu“
9. Kodanikud ja mittekodanikud
Augsburgi usutunnistus – luterlik usutunnistus ehk kreedo, mida iga usklik peab uskuma
aus päritolu – inimene oli sündinud kristlikust abielust vähemalt üheksa kuud pärast vanemate laulatust
isiklik relv – vajadusel tuli kodanikel osaleda linna kaitsel, kasutades isiklikku relva
kodanikuraha – ühekordne maks 2 või 3 riigitaalrit
kodanikuvanne – lubadus olla truu linnale ja raele ning kuninglikule majesteedile, s.o Rootsi riigile, järgida linnaõigust ja linna privileege ning kehtivat korda
oma „tuli ja suits” – mees oli majanduslikult iseseisev ja omas isiklikku majapidamist
raad – ehk magistraat oli linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan
TAGASI PTK 9
Teema „Kultuuripärand“
17. Barokk-kunst ja muinsuskaitse
klassitsism – Euroopas ja Põhja-Ameerikas 1760–1830 levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Klassitsismi teket mõjutasid valgustusfilosoofia, antiiklinnade arheoloogilised väljakaevamised ja antiikkultuuri käsitlev kirjandus. Iseloomulik oli idealism, väärtustati lineaarsust, plastilist modelleeringut ja tasakaalustatud kompositsiooni
historitsism – 19. sajandile iseloomulik ajalooliste kunsti- ja arhitektuuristiilide taaselustamine ja -loomine
vappepitaaf – aadlimehe mälestuseks loodud kunstiteos, mis koosnes suguvõsa vapi pildiga kilbist, elulooliste andmetega tekstitahvlist ning mitmesugustest kaunistustest. Vappepitaafi kanti aadlimehe matuserongkäigu ees ja pärast matusetseremooniat paigutati see kiriku seinale