TEA
Rootsi ajal tegutsesid Eestis küll kroonikud, ent puudusid veel ajaloolased ja kunstiajaloolased. „Liivimaa kroonikas“ jutustas Christian Kelch Ackermanni-eelsetest ja -aegsetest sündmustest ja inimestest, aga ei mõtestanud oma aja kunstitöid.
Christian Ackermanni nimi kirjutati Eesti (kunsti)ajalukku alles 20. sajandi algul. Kulus veel rohkem kui 30 aastat, enne kui Tartu Ülikooli kunstiajalooprofessor Sten Karling Ackermanni säilinud tööd kokku luges ning meistri loomingust ja elust ülevaate kirjutas. Tänu Karlingile sai Ackermanni nimi tuntuks. Tema autoriteedile tuginesid kõik hilisemad uurijad.
Aastatel 2016–2020 tehti aga Ackermanni uurimises tiigrihüpe. Uurimistöösse kaasati mitmed uued visuaalsed ja kirjalikud allikad ning loodusteaduslikud ja infotehnoloogilised uurimismeetodid. Loodi teaduslehekülg www.ackermann.ee ning Ackermannist kirjutati eestikeelne raamat. Uurimistööd saatis mitu meistri loomingule pühendatud näitust.
MÕTLE, ARUTLE, LAHENDA
Ajalooteadus, nagu ka kunstiteadus ja -ajalugu, kujunesid välja alles 19. sajandil. Rootsi-aegse barokk-puunikerduskunsti uurimisele pani Eestis aluse rootsi päritolu kunstiajalooprofessor Sten Karling.
1943. aastal ilmus Karlingil uurimus Eesti renessansi- ja barokiaegse tisleri- ja puunikerduskunsti ajaloost. Raamatu ilmumisest alates kuulub Christian Ackermann nende Eesti kunstnike hulka, keda igaüks võiks tunda.