4. Kirikuhoone ja sisustus

TEA

Christian Ackermanni eluajal oli enamik Eesti- ja Liivimaa kirikuid vanad, pärit juba keskajast. Katoliiklike kirikute kohandamine luterlikule jumalateenistusele nõudis uue kujundusega sisustust: ristimiskambreid, kantsleid ja altariseinu, samuti aadlike, pastorite ja jõukate linnakodanike loože, koguduse pinke, rõdusid, mitmesuguseid ehisseinu.

Ackermann aitas uut kirikusisustust luua. Kõige rohkem nikerdas ta Kristus Võitmatu ja inglite kujusid, vähem prohvet Moosese ja Ristija Johannese, Kristus Maailmapäästja ning evangelist Matteuse, Markuse, Luukase ja Johannese, apostel Peetruse ja Pauluse ning vooruste kujusid. Väga tähtsaks tööks olid Kolgata grupid ja krutsifiksid.

Kuna aga luterlikus kultuuris hinnati ka antiikkultuuri pärandit ja tunti huvi inimese enda isiksuse vastu, siis tuli Ackermannil mõnikord nikerdada ka antiikse võidujumalanna Minerva ja kangelase Heraklese või oma kaasaegse sõjamehe kuju. Nende kujudega kaunistati aadlike vappepitaaf.  

MÕTLE, ARUTLE, LAHENDA

Kirik on organisatsioon, mis ühendab kõiki kristlasi, aga kirikuks nimetatakse ka kristlikku pühakoda, kus usklikud said tunda Jumala lähedust. Seepärast oli kiriku välis- ja siseilme kujundamine väga oluline. Kirikust sai juba keskajal suur kunsti tellija. 

EELMINE  JÄRGMINE