TEA
Christian Ackermanni nikerdatud kujud olid osa luterliku kiriku rahvalikust usuõpetusest. Igaühele, kes vaatas Ackermanni nikerdatud Ristija Johannese kuju, tuli meelde, et Johannes oli see mees, kes ristis Jeesuse, Jumala poja. Sellele, kelle pilk peatus prohvet Moosese kujul, meenusid Jumala kümme käsku.
Sageli paigutas Ackermann Moosese kuju kantsli alla, mille külgi kaunistasid neli evangelisti – Johannes, Luukas, Markus ja Matteus – ning kogudust õnnistava Kristus Maailmapäästja kuju. Kantsli all pidi Mooses näitlikustama evangelistide kirjutatud uue testamendi toetumist vanale testamendile ja luterliku kiriku pikka ajalugu.
Piiblitegelaste kujusid nikerdades pidi Ackermann arvestama nende kujutamise traditsiooniga. Ta pidi kujudele lisama atribuudid, et igaüks aru saaks, keda on kujutatud ja milline on kuju sõnum.
MÕTLE, ARUTLE, LAHENDA
Kristliku õpetuse viimiseks rahvahulkadeni pidi kirik olema leplik ja leidlik. Ilmekas näide selle kohta on pühakukultuse heakskiitmine rahvalikus vormis. Rahvas oli harjunud kummardama paljusid jumalaid – seepärast võeti pühakud kergemini omaks kui nähtamatu ja kõikvõimas ainujumal. Pühakud pidid n-ö vahendama inimeste palveid Jumalale. Pikapeale said pühakutest endist rahva seas tõelised avitajad. Aja jooksul kujunes igal pühakul n-ö oma kaitsevaldkond.
Kuigi luterlik kirik taunis pühakukultust ja kujude kummardamist, võeti katoliku kirikust üle need pühakud, keda peeti Jeesuse sõnumi otsesteks vahendajateks, näiteks apostel Peetrus ja Paulus ning evangelistid Luukas, Markus, Matteus ja Johannes. Vana testamendi tegelastest peeti oluliseks ennekõike prohvet Moosest.
Prohvet Mooses
Evangelist Luukas
Uuri Christian Ackermanni nikerdatud Luukase 3D-kuju.
Luuka evangeelium avab põhjalikult Jeesuse sünni eellugu ja näitab, et kõik siin ilmas läheb ootuspäraselt täide Jeesuses Kristuses. Luukas pani kirja ka kõik suurima misjonäri, apostel Pauluse elusündmused ja tõekspidamised.
Pärimuse järgi maalis Luukas ka neitsi Maarjat ja Jeesust. Luukase atribuudiks on (tiivuline) härg, kes on ohverdamise sümbol. Samuti on Luukase kui evangelisti sümboliks kirjasulg (skulptuuril kadunud) ja raamat. Rahvakalendris on luukapäev 18. oktoober.
Evangelist Markus
Uuri Christian Ackermanni nikerdatud Markuse 3D-kuju.
Markus oli apostel Pauluse rännukaaslane tema esimesel misjonireisil. Pärast Pauluse lahkumist läks Markus koos Peetrusega Rooma ja pani tema sekretärina kirja evangeeliumi, mida peetakse neljast evangeeliumist kõige vanemaks. Hiljem kuulutas Markus evangeeliumi Liibüas ja asutas ristiusu koguduse Aleksandrias, kus talle langes osaks märtrisurm.
Markuse atribuudiks on (tiivuline) lõvi, arvatavasti seetõttu, et tema evangeelium rõhutab Kristuse kui Juuda lõvi kuninglikku väärikust. Evangelisti ja Peetruse sekretärina on tal käes kirjutussulg ja raamat. Rahvakalendris on markusepäev 25. aprill.