TEA
Rändava käsitöösellina 1674. aastal Tallinna jõudes leidis Christian Ackermann oma õnne. Nimelt kohtas ta puunikerdaja Elert Thiele noort leske. Ackermann mõistis, et naisega abielludes saab ta lisaks perekonnale maja ja puutöökoja ning võib ise meistriks hakata ja Tallinna kodanikuks saada.
Linnakodanike kandidaatidele esitatud nõudmised olid ranged. Ackermann vastas neile kõigile.
Kodanikuks saamisega kaasnesid nii õigused kui ka kohustused. Teiste linnaelanikega võrreldes olid kodanikud auväärt inimesed.
MÕTLE, ARUTLE, LAHENDA
Varauusaegse Tallinna elanikkond jagunes kahte suurde rühma:
- majanduslike ja poliitiliste eesõigustega kodanikud;
- piiratud õigustega linnaelanikud.
Kodanikud moodustasid Tallinna elanikkonnast veidi üle 5%. Tallinnas kehtinud Lübecki õiguse järgi oli kohustatud kodanikuks hakkama iga meessoost isik, kes oli elanud linnas kauem kui kolm kuud ja kellel oli oma „tuli ja suits“. Kodanikustaatusega kaasnes õigus tegelda ainult kodanikele ette nähtud elatus- ehk kutsealadega, s.o kaubanduse ja peenema käsitööga.
