Milline oli inimese mõttemaailm 300–400 aastat tagasi ja mis on praeguseks muutunud?
TEA
Noor ja andekas puunikerdaja Christian Ackermann jõudis Eestisse hiljemalt 1674. aastal. Ta oli sündinud Königsbergis (Kaliningrad), õppinud puunikerduskunsti algul kodulinnas ja seejärel Danzigis (Gdańsk) ning suundunud siis Rootsi kuningriiki õnne otsima.
Ta rändas Stockholmi, sealt edasi Riiga ja Tallinna, kus jäi paikseks. Tallinnas lõi Ackermann perekonna ja asutas üle Eestimaa tuntuks saanud puunikerdustöökoja.
Tallinnas, kahe Rootsi kuninga alamana, elas Ackermann üle 30 aasta. Nii nagu tema vanemad, naine, lapsed ja enamik tallinlasi, oli ka Ackermann luterlane. See määras tema usulised veendumused ja maailmapildi, aga ka kunstiteoste iseloomu.
MÕTLE, ARUTLE, LAHENDA
Varauusajal ja uusajal kuulusid Eesti alad mitme suurriigi koosseisu. Ajavahemik 1561–1710 on Eesti ajaloos tuntud kui Rootsi aeg. 1561–1629 oli Lõuna-Eesti ehk Liivimaa põhjaosa Poola võimu all. 1561–1645 kuulus Saaremaa Taanile. 1710 algas Vene aeg, mis kestis 1918. aastani.
Rootsi kindlustas ülemvõimu kogu Eesti alal aastatel 1660–1661, sõlmides rahulepingud Poola ja Venemaaga.
Meenuta või uuri, mis riigid lubasid „igaveseks ajaks“ loobuda Rootsile kuuluvatest valdustest ja sõlmisid järgmised rahulepingud.
1517. aastal algas Saksamaal reformatsioon. Usupuhastusliikumine jõudis Tallinna juba 1520. aastate alguses ehk enne Rootsi aega. Rootsi riigis, mille koosseisu kuulus ka Eesti, hakkas luterlik õpetus kinnistuma 16. sajandi lõpul.
Rootsi 1686. aasta kirikuseaduse järgi nähti kõiki mitteluterlikke õpetusi ketserlikena ja need olid Rootsi riigis keelatud. Riigi- ja omavalitsusametisse võis asuda üksnes luterlane. Õige usk näitas riigitruudust.
1686. aastal vastu võetud kirikuseadus tegi luteri kirikust riigikiriku. Seaduse vastuvõtt oli Karl XI absolutistliku riigireformi osa. Ajapikku rangemaks muutunud ootused ühiskonna religioossusele hakkasid kajastuma kirikute sisustuses. Luterlik usutunnistus lõi eeldused rahvahariduse edendamisele.